Tagasi avalehele
75 aastat esimesest mootorrataste võidusõidust Tallinna hipodroomil
Esimene mootorratturite võidukihutamine Tallinna hipodroomil toimus 25. septembril 1932. aastal. 1100 meetri pikkusel ringil võisteldi kuues võistlusklassis. Võistluse üldvõitjaks tuli Erich Tomson.
1. juunil 1936 korraldas Eesti Mootorispordi Klubi Tallinna hipodroomil esimese rahvusvahelise mootorrataste hipodroomisõidu võistluse, kus osalesid lisaks meie tsiklisõitjatele võistlejad Soomest ja Lätist. Võidukihutamisi oli jälgimas üle 7000 pealtvaataja. Püstitati kolm uut rajarekordit, nendest kolme autoriks oli Oskar Veldemann. Võistluse üldvõitjaks tuli ettearvatult Soome tolle aja edukaim mootorisportlane Raine Lampinen, kes sai oma Nortonil keskmiseks kiiruseks 102,04 km/h. Veldemann jäi teiseks, edestades teist põhjanaabrit Urho Keinäneni.
Eelmise sajandi 30-ndatel olid hipodroomisõiduvõistlused nii osalejate kui pealtvaatajate seas väga populaarsed ja mõnel võistlusel jälgis raja ääres ”raudruunade” võidukihutamisi ligi kümme tuhat inimest. Viimane sõjaeelne võistlus Tallinna hipodroomil toimus 23. juunil 1941. aastal ja parima tulemuse sõitis seal välja Erich Tomson, saades oma saksa päritoluga NSU-l kiiruseks 91,28 km/h.
Eesti ja NSV Liidu meistrivõistlustest
Teise maailmasõja lõppedes algas Eestis taas mootorisporditegevus. 29. juulil 1945 mürisesid Tallinna hipodroomil taas mootorid. Võidutsesid vennad Tomsonid - Johannes kahes ja Erich ühes võistlusklassis. Aasta hiljem, 6. oktoobril 1946 toimusid Tallinna hipodroomil läbi esimesed Eesti NSV meistrivõistlused hipodroomisõidus, kus võisteldi viies masinaklassis.
1959. aastal, esimesel NSV Liidu hipodroomitšempionaadil Odessas saavutasid Jaan Küünemäe ja Endel Piiper 350 cm³ masinaklassis kaksikvõidu. 1970. aastal toimusid NSV Liidu meistrivõistlused esmakordselt Eestis. Tallinna hipodroomil peetud võistlusel võitis Mare Pommer naiste 125 cm³ masinaklassis hõbemedali ja Vambola Helm 350 cm³ klassis pronksmedali. Veel mitmel aastal selgitati Tallinna hipodroomil NSV Liidu meistri- või karikavõistluste medalivõitjaid. Eesti tsiklisõitjate medalisaak Nõukogude Liidu hipodroomisõidu meistrivõistlustel oli rikkalik ja aastakümnete jooksul võideti 25 tšempionitiitlit, 15 hõbe- ja 21 pronksmedalit.
“Kalev-500” võistlustest
Vabariikliku spordiühingu “Kalev” initsiatiivil pandi 1976. aastal alus rahvusvahelisele hipodroomisõiduvõistlusele “Kalev-500”, millest võtsid osa mitmed Nõukogude Liidu koondise liikmed, näiteks viiekordne jäärajasõidu maailmameister Sergei Tarabanko Moskvast, Valeri Smironov Leningradist ja teiste riikide mootorrattasportlased.
Maailma tippsõitjad Tallinnas
12. mail 1996. aastal korraldasid Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon ja motoklubi Ranna Speedway Tallinna hipodroomil rahvusvahelise hipodroomisõidu võistluse ”Tallinn’96”, kus võidutses viiekordne liivarajasõidu maailmameister inglane Simon Wigg. Inglasega kogus võrdselt 24 punkti sakslane Detlef Conradi. Võitja väljaselgitamiseks peetud lisasõidus kihutas esimesena ruudulipu alt läbi Wigg, püstitades keskmise kiirusega 126,3 km/h uue rajarekordi. Wigg on ühtlasi üheks kõigi aegade nimekaimaks mootorattasportlaseks, kes Eestis on võistelnud. Kahjuks pole kumbagi mootorisportlast enam elavate kirjas, Conradi hukkus kodumaal 1999.aastal, Wiggi röövis meie hulgast aga raske haigus 2001. aastal. “Tallinn’96” võistlusel jagas parima Eesti tsiklisõitjana Vjatšeslav Potapenko 7.-10. kohta. Aasta hiljem, 28. septembril 1997 toimus teine rahvusvaheline hipodroomisõiduvõistlus. “Tallinn’97” võistlusel kuulus kolmikvõit Suurbritanniale. Teist aastat järjest sai esikoha publiku lemmik Wigg, kes võitis kõik viis sõitu. Teise koha sai nimekas speedway sõitja Marvyn Cox ja kolmas oli Clayton Williams. Eesti sportlastest oli edukaim Ken Viidas viienda kohaga.
Lisaks on Tallinna Hipodroomi rada üks maailma kiiremaid trekke – ringirekord lendstardist 132 km/h kuulub uus-meremaalasele Tony Briggs’ile 1997. aastast.
Ligi 10-aastase vaheaja järel sai võistlus taas teoks alles 2006. aastal. Ja taas oli osalejate koosseis esinduslik – meie parematel Ken Viidasel ja Margus Mandrel tuli vastu seista meestega maailma esimesest kümnest. Kuigi võidu võttis Matthias Kröger Saksamaalt, olid Viidase ja Mandre tulemused igati korralikud.
Aare Arula